Teie ostukorv on tühi.
Tomat "Gold Nugget"
Öko seemned
Kirsstomat "Kullatükk".
Rikkalik saak varajasi ja uskumatult magusaid kuldseid kirsstomateid!
See kompaktne ja varajane sort annab rikkaliku saagi kuldseid, kergelt ovaalseid kirsstomateid. Tänu oma väikesele põõsale sobib see suurepäraselt nii kasvuhoonetesse kui ka piiratud ruumis kasvatamiseks.
Omadused:
* Taim: Determinantne (piiratud kasvuga, kompaktne põõsas), umbes 60 cm kõrge. Tavaline lehestik.
* Viljad: Väikesed, kergelt ovaalse kujuga kirsstomatid. Kaal on 5–15 g (keskmiselt umbes 10 g).
* Värvus ja tekstuur: Erk kuldkollane värvus. Viljaliha on mahlane, sisaldab vähe seemneid ja on magusa, rikkaliku maitsega.
AJALOOLINE TAUST:
See sort on pärit Ameerika Ühendriikidest. Selle aretas Oregoni Osariigi Ülikooli (Oregon State University) professor dr. James R. Baggett.
Rikkalik saak varajasi ja uskumatult magusaid kuldseid kirsstomateid!
See kompaktne ja varajane sort annab rikkaliku saagi kuldseid, kergelt ovaalseid kirsstomateid. Tänu oma väikesele põõsale sobib see suurepäraselt nii kasvuhoonetesse kui ka piiratud ruumis kasvatamiseks.
Omadused:
* Taim: Determinantne (piiratud kasvuga, kompaktne põõsas), umbes 60 cm kõrge. Tavaline lehestik.
* Viljad: Väikesed, kergelt ovaalse kujuga kirsstomatid. Kaal on 5–15 g (keskmiselt umbes 10 g).
* Värvus ja tekstuur: Erk kuldkollane värvus. Viljaliha on mahlane, sisaldab vähe seemneid ja on magusa, rikkaliku maitsega.
AJALOOLINE TAUST:
See sort on pärit Ameerika Ühendriikidest. Selle aretas Oregoni Osariigi Ülikooli (Oregon State University) professor dr. James R. Baggett.
* Kuidas õigesti koguda oma sorditomatitelt seemneid?
Kvaliteetsete seemnete saamine oma peenral valminud tomatitelt on üsna lihtne (NB! Paljundamiseks võetakse seemneid ainult pärandsortidelt, mitte F1 hübriididelt, kuna hübriidid ei säilita vanemate omadusi (!)). Olles valinud põõsa alumistelt okstelt kõige ilusamad, tüüpilisemad ja suuremad viljad, tuleb igaüks neist pooleks lõigata ja viljaliha koos seemnetega ettevaatlikult taldrikule või topsi kraapida. Kui hoolikalt vaadata, ümbritseb iga seemet poolläbipaistev tarretisesarnane kott (kasvu pärssija). Kui seemneid sellest ei puhastata, võivad need rikneda või kaotada idanevuse.
Seemnemassi tuleb pooleks veega lahjendada ja jätta 3-4 päevaks sooja kohta käärima (fermenteeruma). Algul hakkab segu käärima ja seejärel tekib selle pinnale hallituse kiht — see on kindel märk, et kaitsekest on lagunenud. Nüüd tuleb seemneid mitu korda puhtas vees läbi sõela hoolikalt loputada, eemaldades pinnale tõusvad tühjad seemned, ja tõsta need taldrikule kuivama. Paberit (salvrätikuid) ei ole soovitav selleks otstarbeks kasutada: tomatiseemned on kergelt karvased ja kleepuvad kuivamise käigus tugevalt paberi külge.
Pikalt niiskes olekus seisvad tomatiseemned võivad idaneda, mistõttu on soovitav neid kohe veidi kuivatada jaheda õhujoaga (näiteks fööniga külmal režiimil). Mugav on seda teha nii, et katate seemned marliga, et õhuvool neid laiali ei puhuks.
Seejärel tuleb seemned jätta 10-12 päevaks lõplikult kuivama kuiva, hästi ventileeritavasse kohta (kuid mitte mingil juhul otsese päikesevalguse kätte). Täielikult kuivanud seemneid on kõige parem hoida hingavas riidest või paberist kotikeses. Pange kotike plekk- või klaaspurki, sulgege kaas tihedalt ja pange talveks pimedasse jahedasse kohta (umbes +15 °C).
* Tomatid on rangelt isetolmlevad taimed, millel on täiuslikud (kahesoolised) õied (see tähendab, et igas õies on üheaegselt olemas nii emas- kui ka isassuguorganid — emakas ja tolmukad). Tänu sellele on risttolmlemise oht minimaalne ja erinevaid tomatisorte võib julgelt peenral kõrvuti istutada.
